Südamekompass

Süütan küünla. Puhastan ja väestan kadaka suitsuga ruumi, et hoida puhtaimat ühendust. Muidugi Tee. 2019 aasta märtsist on pu erh tee minuga sama loomulikult nagu hingetõmme. Lihtsad rituaalid, et häälestuda endasse ja loomise kanal avada.

Kuigi harilikuga mööda paberit sõnu kritseldada on mulle loomulikum, siis astun täna välja mugavusest ning klimberdan külmal klaviatuuril …. Märkan hetke. 

Hing väreleb sees. Tahan ja ei taha. Julgen ja ei julge. Olen enda tajumises juba päris hea. Seega tervitan värelust, sest nii mõnus on seda tunnet kogeda, kuna ma tean, mida see päriselt tähendab. Need on just need erilised hetked, kus elu muutub kardinaalselt uues suunas ja ma olen täielikult usaldusega kohal, et see on minu parimaks hüvanguks, sest ma ise loon neid hetki, teadlikult või mitte. 

Judinad jooksevad mööda selga ja mitte külmast, kuigi ka ruum on veel jahe, sest ahi alles hakkas küdema. Tundmatusse sukeldudes tahaksime vahest jätta varbad turvalisse tsooni, et saaks tagasi minna, kui plaan ei õnnestu, kuid seda pole tarvis, sest elu teekond hoiab alati õigel kursil ja tähendused on muudetavad. Seega ma olen kogeja. Lahustan elu igasse rakku ja laiendan seejärel maailma piire, mida uskusin võimalik olevana. Ma ei saa teha asju kuidagi teisiti, see on minu loomulik viis, seega ainus võimalus kuidas elada. Lõpuks ehk sellepärast, et kogemused, taipamised ja piiride laienemised saaksid oma väljundi. Sõnade kujul, väljaspool aega ja ruumi, et sina kes sa loed saaksid leida inspiratsiooni, mida antud hetkel vajad, sest muidu poleks sa siia sattunud. 

Usun, et inimesed pole masinad, kuigi filosoofia ajaloost on mõtlejaid, kes selliselt on püüdnud inimesest aru saada, aga lõpuks see ei toimi. Meil võib olla illusioon, et mõtted ja teod on loogilised ning ratsionaalsed. Sel hetkel kui päriselt elame on nad kõike muud aga mitte seda. Sellepärast lubangi, et kõik millest kirjutan on puhtalt läbi hinge, ei mingeid masinad ega skeeme. 

Paus. Ei taha siit puhtalt intellekti tasandile astuda, seega tajun, mis on kõige ausam väljendus hetkel. Mõistus, pakub sada lahendust, kuid need kõik on liiga mugavad valikud. 

Armastus. Kõige ehedam ja ausam tunne. Kõige võimsam looja. Sel hetkel, kui suudame tõsta oma kehalised tunded südamesse ning avada end maailmale kõige siiramal ja õrnemal viisil, sünnib elusäde. Läbi käte voolab see energia välja, et luua, tervendada või lihtsalt hoida ennast või kedagi teist. 

 

Siiski, mitte alati pole lihtne sellesse tundesse laskuda või seda isegi teistelt vastu võtta. Kõige sügavamad valud asuvad just südames ning aktiveerivad kaitse ja eraldumise protsessi.

Kehaline ebamugavus võib samuti olla üks märk, et tegelikult puudub meil sel hetkel ühendus millegi suuremaga. Aga see ei tähenda, et midagi on lootusetult katki.

Märgata ennast. Saada kõigepealt teadlikuks, et kui ma praegu ei koge armastust enda südames, siis miski minu sees takistab seda. See miski kaitseb lihtsalt ning see ei vaja hinnangut, et olukord on halb. Aga kas on vaja jääda eraldusse? Kas keegi teine on süüdi? EI.

Kas sa julged praegu endas vaadata sügavamale? Mis see täpsemalt on, milline uskumus hoiab su südant kivimüüri taga, ega lase vabalt voolata kõige loomulikumal tundel ja sellega oma elu luua. Meil kõigil on neid hetki ja see teebki meist inimesed. Me pole täiuslikud, kuid oleme igal hetkel piisavad.

Juba see aitab väheke edasi, et tunnistada olukorda, lihtsalt nii nagu see on. Pole tarvis lisada pinget, et “olen läbikukkunud” vms. See ei aita kedagi! Päriselt, mitte kedagi! Kogeda praegust tunnet, ilma etteheidete või süüdistuseta. 

Mind aitab praeguses hetkes, “Draakoni Südame” nimeline shou pu erh tee ja tee kausi soojus peopesades. Isegi südamekujutis kausi sees noogutab, et ajastused on õiged, kõik on joonduses. Aga tegelikult juure tasandil, peitub see lihtsalt otsustuse jõus, et ma soovin kogeda veel enam armastust oma südames ja olen valmis selle jaoks ise südame ruumi avama. 

Süda on sinu kompass, küsi temalt, mida ta just praegu vajab. 

Ma tean, et see nõuab julgust, ka päriselt kuulda võtta, aga olen täiesti kindel, et sinus on see olemas, sest sa pole siin juhuslikult.

Armastus on ühendus. Ühendus endast suuremaga. Ühendus eluga. See kõik algab esmalt sinust endast. Olla ühenduses endaga ja tunda armastust enda suhtes. Siis on juba kõik võimalik.

Tee valgub mööda keha laiali ja on üks osa minust või mina temast. Ühendus nende vanade puudega, nende inimestega, kes aastakümneid tagasi need lehed korjasid, ajaga, millal tee seisis ja ootas oma hetke kuni keevvesi talle peale valatakse ja emmatakse teda nii nagu ta on. 

Olen märganud, et kui anname endale aega, korraks olla, taastada see ühendus, siis on väga kerge tunda armastust. Šamaani jaoks on see esmane energia, et luua muutust vaimuilmas, aga sama on ka inimese tasandil. 

Minu südamekompass näitab alati õiget suunda, Sinu oma ka!

Kohtumiseni 🔥