Kelleks ma saan, kui niimoodi räägin?
Istun altari ees ja loon ühendust. Tasakaal ei ole minu maailmas abstraktne mõiste, vaid tule, vee, õhu ja maa ühine võnkumine parajal määral, et enda sees on hea olla.
Mis on sinu kingitus?
Sule hetkeks silmad ja hinga sisse iseennast. Nii nagu pole olemas kahte ühesugust inimest, pole ka kingitused, mida me siia toome, samad.
Kõige pimedamas hetkes…
Puud hõõguvad ahjus, aga ei põle veel. Tikukarp vedeleb sealsamas maas, kuid ma valin väga teadlikult seda mitte haarata.
Südamekompass
Süütan küünla, väestan ruumi kadakasuitsuga ja astun välja mugavusest. Märkan hetke, kus hing väreleb sees: tahan ja ei taha, julgen ja ei julge.