Kelleks ma saan, kui niimoodi räägin?
Istun altari ees ja loon ühendust. Tasakaal ei ole minu maailmas abstraktne mõiste, vaid tule, vee, õhu ja maa ühine võnkumine parajal määral, et enda sees on hea olla.
Kõige pimedamas hetkes…
Puud hõõguvad ahjus, aga ei põle veel. Tikukarp vedeleb sealsamas maas, kuid ma valin väga teadlikult seda mitte haarata.