Sõnade loitsu vägi Elu, milles sõna veskid jahvatavad üle ääre, ei märka loitsu mõju. Alles vaikuses sünnib mõistmine, kui vägevaid energiaid kannavad sõnad. On palju, mida sõnad väljendada ei suuda ning see jääb üksnes tunnetuseks kehasse. Ometigi elame me maailmas, kus telepaatia ühendus on täna veel vähestel ja just läbi sõnade muutuvad hoomamatud olukorrad rohkem mõistetavaks. Nii saavad oluliseks […]
Tõeline vägi on pühendumises …minna lõpuni täieliku usalduse ja armastusega. Pühendumine on teadlik valik, mille saab teha tõeliselt vaid oma hingepõhjast. Valida enda hingele meelepärane, sest see tundub õige, kuid ei pea olema ratsionaalne. Samal ajal see välistab kõik muu, mis pole joonduses pühendumise kõrgema eesmärgiga. Seega valikuga kaasneb ka millegi välja jätmine. Kuid öelda kellelegi/millelegi “EI”, sest ütled “JAH” […]
Isegi kui ta on lahkunud, siis armastus jääb alati Aeg on jäänud seisma. Kojutulek on päeva kõige keerulisem osa, sest siis tuleb jälle kõik elavalt meelde, et teda pole enam füüsilises kehas. Tahan või mitte, aga silmad otsivad teda ikka, tema tavapärastest kohtadest, ja ootus tuksub kusagil, et ta välja ilmuks. Ruum tundub nii harjumatult tühi, kui tema keha seal […]
Tiigrite võidujooks 10 aastane: “Nüüd ma mõistan, täiskasvanud näevad ainult halba.” Vaatan talle sügavalt silma ja tunnen kahetsust, et tal on jäänud selline mulje. Proovin selgitada, et see on olnud evolutsiooniliselt oluline, märgata tiigrit ja ohte selleks, et ellu jääda. Inimese aju on rohkem aega veetnud selles programmis ning nendel hetkedel kui masinlikkus üle võtab, saab tiigrite otsimise programm vaba […]
Kõige pimedamas hetkes… Puud hõõguvad ahjus, aga ei põle veel korralikult. Puhun õhku juurde, et kusagilt süttiks. Ei midagi. Ainult tuhk lendab näkku. Panen paberit lisaks ja puhun veel. Saan aru küll, et tikukarp vedeleb seal samas maas ning väga lihtne oleks see vaid haarata ja tuli läita. Siiski väga teadlikult ma valin seda mitte teha. Puhun veel. “See peab […]
Südamekompass Süütan küünla. Puhastan ja väestan kadaka suitsuga ruumi, et hoida puhtaimat ühendust. Muidugi Tee. 2019 aasta märtsist on pu erh tee minuga sama loomulikult nagu hingetõmme. Lihtsad rituaalid, et häälestuda endasse ja loomise kanal avada. Kuigi harilikuga mööda paberit sõnu kritseldada on mulle loomulikum, siis astun täna välja mugavusest ning klimberdan külmal klaviatuuril …. Märkan hetke. Hing väreleb […]